fbpx

Seminari ettekanded “Rannapungerja paigavaimu vettpidavad allikad

Laupäeval, 20. juulil 2024, toimus Pärnaõuel, Rannapungerjal põnev seminar Peipsimaa muinasajast, kus rääkisid oma ala tipud.

Päev algas välinäituse „Rannapungerja paigavaimu vettpidavad allikad” avamisega ning jätkus laste ja noorte joonistusvõistluse „Mina olen arheoloog.  Joonistame Peipsimaa muinasaega” võitjate väljakuulutamisega.

Autasustamine

Seminari ettekandeid juhtis Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio.

Seminari ettekannetes kajastati mitmeid põnevaid teemasid, mis puudutasid Peipsimaa muinasajalugu ja arheoloogiat. Siin on ülevaade, millest iga esineja rääkis:

Aivar Kriiska, Tartu Ülikooli professor ja Avinurmest pärit arheoloog, esitles oma viimaste aastate arheoloogiliste uuringute tulemusi, mis keskendusid Peipsimaa piirkonna vanemale asustusele. Ta andis ülevaate varasemate asustusjälgede avastustest ning nende olulisusest Eesti ajaloos.

 

Aivar Kriiska
Foto: Kaidi Sootalu
Aivar Kriiska
Tänutäheks said kõik esinejad Proua Rääbise kootud sokid! Foto: Kaidi Sootalu

Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli teadur, rääkis tulekivist – materjalist, mis oli muinasajal oluline tööriistade ja relvade valmistamisel. Ta selgitas tulekivi päritolu, kuidas seda leiti ja kasutati ning millist rolli see mängis Peipsimaa muinasühiskonnas.

Kristiina Johanson
Foto: Kaidi Sootalu

Tõnno Jonuks, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur, tutvustas muinasaegset usundit. Ta rääkis uskumustest ja rituaalidest, mida vanasti praktiseeriti, ja millised olid peamised mütoloogilised kujutelmad Peipsimaa piirkonnas.

Tõnno Jonuks
Foto: Kaidi Sootalu

Lembi Lõugas, Tallinna Ülikooli vanemteadur, keskendus Rannapungerja piirkonna kalaluudele. Ta selgitas, milliseid kalaliike muinasajal püüti ja kuidas kalaluud annavad teavet muinasaegsete inimeste toidulaua ja eluviisi kohta.

Lembi Lõugas
Foto: Kaidi Sootalu

Heidi Luik, Tallinna Ülikooli arheoloogiakogu hoidja, rääkis luuesemetest, nende valmistamise tehnikatest ja kasutamisvõimalustest muinasajal. Ta andis ülevaate, kuidas luu kui materjal mängis olulist rolli igapäevaelus ja millised esemed sellest valmistati.

Heidi Luik
Foto: Kaidi Sootalu

Seminari raames toimus kolm põnevat töötuba, kus osalejad said praktiliselt osaleda ja õppida muinasaja tehnikate kasutamist. Töötoad pakkusid haruldasi võimalusi katsetada vanu oskusi ja viise, kuidas kunagi igapäevaelu toimis.

Esimeses töötoas, Kristiina Johansoni juhendamisel, keskenduti kivist tööriistadele. Osalejatel oli võimalus proovida kivikirvesse augu puurimist muistsel viisil ning tutvuda erinevate tulekivist esemete kasutamisega. See töötuba pakkus unikaalset võimalust tunnetada, milliseid tehnikaid kasutati tööriistade valmistamisel ja igapäevatöös muinasajal.

Kristiina Johansoni juhendamisel, keskenduti kivist tööriistadele.
Foto: Kaidi Sootalu
Kristiina Johansoni juhendamisel, keskenduti kivist tööriistadele.
Foto: Kaidi Sootalu

Teine töötuba, mida juhendas Marge Konsa, tutvustas teravilja jahvatamist. Osalejad said käsitsi kiviga teravilja jahvatada ja mõista, milline füüsiline töö oli vajalik toidu valmistamiseks vanasti. See töötuba andis praktilise ülevaate muinasaja toidutootmise tehnikatest.

Marge Konsa, tutvustas teravilja jahvatamist
Foto: Kaidi Sootalu
Marge Konsa, tutvustas teravilja jahvatamist
Foto: Kaidi Sootalu

Kolmandas töötoas õpetas Mirja Ots osalejatele nõeltehnikas kudumist. Selle töötoa keskmes oli luunõela kasutamine ja osalejad said proovida, kuidas muinasajal esemeid käsitsi kudumise abil valmistati. See pakkus osalejatele praktilist käsitöö kogemust, mis aitas paremini mõista, kuidas meie esivanemad igapäevaseid esemeid lõid.

Mirja Ots nõeltehnikas kudumine.
Foto: Kaidi Sootalu
Mirja Ots nõeltehnikas kudumine.
Foto: Kaidi Sootalu

Kõik kolm töötuba rikastasid seminari ja pakkusid osalejatele käelist kogemust muinasaja igapäevaoskustest, andes võimaluse tunnetada, milline oli elu minevikus.

Samuti sai oma teadmisi testida viktoriiniga.

A
Foto: Kaidi Sootalu

Kilde sellest päevast saad vaadata osaliselt järgi meie uhiuuel Youtube kanalil.

Maili Roio Näitus ajaloomuuseumis

Ei jõudnud sel suvel meie juurde? Pole hullu.

Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones, Pikk17, avatakse rändnäitus „Rannapungerja paigavaimu vettpidavad allikad“, mis toob külastajateni Peipsi järve arheoloogilised leiud ja tutvustab piirkonna tuhandeid aastaid kestnud asustust. Esmakordselt esitletav Rannapungerja arheoloogiline materjal hõlmab ligi 1000 eset ja heidab valgust Peipsi põhjaranniku asustusele, ulatudes enam kui 9000 aasta tagusesse aega.

pärnaõue pereresto
Kunstnik Mare Kõrtsini ja allveearheoloog ning näituse “Rannapungerja paigavaimu vettpidavad allikad” autor Maili Roio koos Proua Rääbisega. Foto: Triin Pärn

Näitusel on võimalik näha ka Peipsi järvest leitud haruldasi esemeid, mis on esmakordselt avalikkuse ette toodud.

Rannapungerja paigavaimu vettpidavad allikad
Foto: Mare Kõrtsini

Väljapanekus on esindatud erinevate perioodide esemed, mis annavad ülevaate piirkonna muistse eluolu ja kultuuri arengutest.

Lisaks arheoloogilisele perspektiivile rikastavad näitust laste joonistused, mis on valminud 2024. aasta esimesel poolel toimunud joonistusvõistluse „Mina olen arheoloog. Joonistame Peipsimaa muinasaega“ raames, pakkudes külastajatele loovat vaadet muinasaja teemadele.

Näitus on avatud Ajaloomuuseumi Suur Gildi hoones, Pikk 17, Tallinnas kuupeävadel 6.11.2024-23.03.2025.

Restorani tuumiktiim vasakult: Kerli Pärn, Martin Pärn, Parker Pärn, Triin Pärn, Pille Põld ehk Proua Rääbis, Vanaema Tiiu, Raivo Pärn ehk Härra Rääbis. Foto: Kaidi Sootalu
Pärnaõue pop-up Pereresto on avatud suviti Rannapungerja külas kahel nädalavahetusel.

AVATUD
12.-13.07.2025
16.-17.08.2025

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga