Meie külas Peipsi ääres soolame rääbist. Üks väike valge kala, jäme keedusool ja oskus, mis on meie peres liikunud põlvest põlve. Nii lihtne — ja nii kergesti kaduv.
Proua Rääbis ja Härra Rääbis
Meie perenaist Pille Põldu tuntakse Rannapungerjal Proua Rääbisena, peremeest Raivo Pärna Härra Rääbisena. Meie oleme selle pärandi kandjad.
Meie peres on rääbist soolatud vähemalt kuus põlvkonda — nii ütleb meie 80-aastane vanaema. Oskust ei ole keegi õpikust lugenud. Seda on õpitud vaadates: mehed puhastavad õues kalad, naised laovad neid anumasse. Nii see on käinud ja nii käib tänagi.
Selleks, et see teadmine ära ei kaoks, tegime kolm aastat tööd. 22. jaanuarist 2019 kuni 14. detsembrini 2021 — mõttest ideeni, ideest kandeni. Käisime kaluriperedel külas, kirjutasime üles nende mälestused ja koostasime sissekande „Rääbise soolamine Rannapungerja külas“, mis kanti Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Kogutud materjalid on hoiul Iisaku Muuseumis.
Näiliselt lihtne, kuid siiski keeruline on leida see oma piirkonna vaimne kultuuripärand, mis kõnetaks meid endid ning mida tahaks ka teistega jagada.
Proua Rääbis
Peipsi kuld
Rääbis (Coregonus albula) on lõheline vääriskala, meie kandis ka rjapuška. Valge Peipsi kala on siinsetele inimestele olnud pool põhitoidust.
Rääbist ainult hoia ja neela, Peipsi Kuld.
Raimo Kivi, endine kalur
1930. aastate algul kirjutati Iisakus, et suvine peatoit Peipsi lähistel on hapupiim ja soolarääbis. Soolatud rääbisel oli siin talurahva toidus peaaegu sama osa mis mujal silgul.
Kuidas me rääbist soolame
Erilisi retsepte ei ole — ikka toores kala ja jämedam keedusool.
- Aeg. Soolame suvel, püügihooajal. Kõige maitsvama tulemuse annab augustis püütud rääbis — siis on kala rasvane ega võta liiga palju soola sisse.
- Kaks koolkonda. „Eestlased puhastavad kalad, pead maha, soolikas välja ja siis soola. Venelased soolavad koos soolikaga,“ räägib Raadna Onu. Soolikaga kala jääb rasvasem ja mahlasem, roogitu on mugavam süüa.
- Vana kalamehe nipp. Ants Lampe, 14 aastat kalalaeval: soola peab olema nii palju, et toores kooritud kartul või muna ära ei upuks. Seejärel vaheta soolvett 3–4 korda, kuni vesi pole enam verine, vaid jääb lumivalgeks.
- Nõu. Kõlbab iga anum, mugavam on kaanega ristkülikukujuline. Kalad kihiti, soola vahele, peale vajutis — et kalad soolvee tekkides kuivale ei jääks.
- Valmis. Toasooja jättes on kalad hommikuks söömiskõlblikud. Külmikus säilivad vähemalt nädala.
Vanasti soolati puutünnidesse ja hiljem emailämbritesse terveks talveks, 30–40 kilo korraga. Siis tuli soolveel silm peal hoida: kui see roosaks läks, tehti uus. Sellised läbisooldunud kalad leotati enne söömist mitmes vees. Meil tänapäeval nii palju enam ei soolata — meie mees soolab paar kala korraga ja soolvett pole kunagi vaja vahetada olnud. Kalad saavad enne otsa.
Mälestused, mille kirja panime
Mari Kreus, sündinud Rannapungerjal 1947, nimetab end kalurite järeltulijaks: „Elasime siis kala sees.“ Ja lisab, et see tüütas suisa ära.
Eidi Vähk (s 1942) mäletab kala ostmist: „Kui kevadel Pihkva kalurid paatidega jõesuus, sai kala osta ämbritega. Suur tsingist pesupali oli ääreni täis. Kala jätkus järgmise suveni.“
Reet Tsernant (s 1938): ämber kala maksis 3 rubla, palk oli 70. „Liha ei liikunud, kala oli jumala õnnistus.“
Heinaajal võeti lõunaks kodunt kaasa piim, leib ja soolakala. Meie nimetame seda siiani heinalise eineks ja pakume sedasama ka oma külalistele.
Vahel tundub, et kõik need mälestused rääbisest on muutunud juba olulisemaks kui kala täna ise.
Pärand on ohus
Rääbise soolamiseks on kõigepealt rääbist vaja. Üles on kasvanud põlvkond, kes pole rääbist suhu saanud ega tea teda tahtagi.
- Peipsi parimad rääbiseaastad jäid 1970.–1980. aastatesse — püüti 1000–3000 tonni aastas
- Aastail 1991–1994 ei saanud järvest üldse rääbist
- Alates 2001. aastast oli rääbisepüük aastateks keelatud
- Varusid mõjutavad üle- ja röövpüük, hüljatud võrgud, kuumad suved, vetikate vohamine, järve eutrofeerumine ning toidukonkurendid tint ja ahven
Teine oht on vaiksem: põlvkonnad elavad täna eraldi. Varem õpiti soolamist möödaminnes, igapäevatoimetuste kõrvalt. Täna tuuakse valmistoit poest. Meie oleme paaril viimasel suvel teadlikult mehemõõtu lapsi appi võtnud — toorest rääbist puhastama.
Mida me pärandi hoidmiseks teeme
- Näitus „Rääbise soolamine Rannapungerja külas“ siinsamas Pärnaõuel — koostatud vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande põhjal
- Infovoldik, mille pärandi tutvustuseks välja andsime
- Töötuba, kus õpetame soolamise päriselt selgeks
- Pärnaõue pop-up Pereresto, kus meie soolarääbist saab maitsta
- Pärandipäev, mida peame igal aastal
Tule meile soolamist õppima
Töötuba „Püügihooajal rääbise soolamine Rannapungerja külas“
- Kestus: 2 tundi
- Hind: 25 € inimese kohta
- Osalejaid: 6–10
- Keeled: eesti, soome, inglise, vene
Meie poolt kalad, nipid ja õpetused. Enne soolamist saad tutvuda ka meie näitusega.
Broneeri e-posti teel: parnaouetalu@gmail.com